Maavärin viitab maapinna vibratsioonile, mis tekib maaaluste geoloogiliste protsesside, näiteks maquake’ide, plahvatuste või muude loodusnähtuste tõttu. Maavärinad võivad varieeruda kergest raputusest kuni tugeva ja hävitava jõuni. Need tekivad tavaliselt, kui kogunenud pinge maapinna kihides vabastatakse, põhjustades järsult liikumist. Maavärinate mõju võib ulatuda hoonete kahjustamisest ja maapinna deformatsioonist inimeste ja loomade elukohtade ohustamiseni. Maavärinate tugevust ja intensiivsust mõõdetakse erinevate skaalade, nagu Richteri skaala või momentmagnituudi skaala, abil. Maavärin on loodusnähtus, mida uurivad geoloogid ja seismoloogid, et mõista maapinna liikumiste mõjusid ja ennustada tulevasi sündmusi.
**5.2 magnituudiga maavärin** raputas Põhja-Marokot 10. veebruaril 2025, tekitades minimaalset teatatud kahju ja vigastusi. Epitsenter asus **20 kilomeetri sügavusel** lähedal Brichka, ulatudes mõjupiirkondadesse Tangiersist kuni Casablanca. Maroko asukoht Aafrika ja…